Keskmise süsinikusisaldusega ferromangaani valmistatakse toorainena mangaanimaagist ning sulatatakse kõrg- ja elektriahjudes. Mangaani tihedus on 7,43 g/cm³, sulamistemperatuur on 1245 kraadi ja keemistemperatuur on 2150 kraadi. Mangaanil on suur afiinsus hapnikuga ja see võib hapnikuga moodustada stabiilse mangaanoksiidi.
Lisaks võib ferromangaan kui legeeriva elemendi lisandina suurendada terase kõvadust, plastilisust, sitkust ja kulumiskindlust. Seda kasutatakse laialdaselt konstruktsiooniterases, tööriistaterases, roostevabas kuumuskindlas terases, kulumiskindlas terases ja muudes legeerterastes. Mangaanil on ka väävlit eemaldav ja väävli kahjulikke mõjusid vähendav toime. Keskmise ja madala süsinikusisaldusega ferromangaani võib jagada madala süsinikusisaldusega ferromangaaniks, mille süsinikusisaldus on alla 0,7% ja keskmise süsinikusisaldusega ferromangaaniks, mille süsinikusisaldus on 0,7%-2. 0%.
Terasetootmises kasutatakse seda deoksüdeerijana ja sulamilisandina ning see on kõige sagedamini kasutatav rauasulam. Ferromangaani sulatamiseks kasutatav mangaanimaagi mangaanisisaldus on tavaliselt 40 kuni 50%, mangaani-raua suhe on suurem kui 7 ja fosfori-mangaani suhe alla 0,003. Enne sulatamist tuleb mangaankarbonaadi maak röstida ning pulbriline maak paagutada ja aglomeerida. Suure raua- ja fosforisisaldusega maake saab üldjuhul kasutada ainult koos või mangaanirikast madala raua- ja madala fosforisisaldusega räbu saab toota selektiivse redutseerimise teel. Koksi kasutatakse sulatamisel redutseerijana, mõned tehased kasutavad ka lahjat sütt või antratsiiti. Abitooraine on peamiselt lubi ja ränidioksiidi lisatakse tavaliselt mangaani-räni sulami sulatamisel.
