Kaltsiumkarbiidi sünteesis esmakordselt saksa keemik Friedrich Wöhler 1862. aastal. Püüdes kaltsiumi lubjast eraldada, kuumutas teadlane segu pikaajaliselt kivisöega. Tulemuseks oli kahvatu-hall mass, millel polnud metallist märke. Kahekümnenda sajandi alguses sai kaltsiumkarbiid peamiseks atsetüleeni allikaks suuremahuliseks tootmiseks, mis nõudis kiiret masstootmist.
Thomas Wilson ja Ferdinand Moissan töötasid eraldi, kuid peaaegu samaaegselt välja meetodi kaltsiumkarbiidi tootmiseks elektrisulatusahjus. See avastus viis tehnilise kaltsiumkarbiidi tootmise tööstuse loomiseni.